Ohcan sisttisdoallá

Huksendoaimma sáhttá ohcat guovtte láhkai.  Ovtta- ceahkkeohcamiin dahje rámmaohcamiin ja maŋŋelis álggahanlohpi.

Ovtta- ceahkkeohcamis galget buot prošekten vásttolašvuoigatvuođat ortnegis ovdal go ohcan sáddejuvvo gildii. Dát ohcanvuohki heive buoremusat diehttevaš doaimmaide mii oalle vissásit dohkkehuvvo gielddas. Doaimmat maid ieš sáhtát ohcat, vásttolaš fitnodaga haga meannuduvvo ovtta- ceahkis.

Guovtti ceahki ohcanmeannudeamis ozat vuos rámmalobi, gos doaimma olgguldas rámmat mearriduvvo, ja maŋŋelis álggahanlobi oažžumis gos buot prošekten vásttolašvuoigatvuođat galget leat ortnegis. Gielda sáhttá gáibidit ahte maiddái prošeaktaoasit (omd. arkiteaktaprošekten) vásttostahttojuvvo rámmaohcamis. Rámmajuolludeamis sáhttet leat eavttut deavdin láhkai ovdal go juolluduvvo álggahanlohpi.

Rámma-/ ovtta- ceahkkejuolludeapmi gusto 3 jagi mearridanbeaivvi rájis.

Ohcanskoviide liŋka (báberhámis)

Spiehkastusohcan

Spiehkastusohcan čállojuvvo breavan ja mielddustuvvo huksenohcamii.

Liŋka: Gieldda spiehkastusohcan áššemeannudemiid bagadeaddjái plána- ja huksenlága vuođul.

Gránnjádieđiheapmi

Buot ohcangeatnegas doaimmat dieđihuvvojit gránnjáide ja buohtalas gránnjáde. Gránnját sáhttet cealkit dieđáhusa hárrái 2 vahku áigemeari sisa. Jus bohtet mearkkašumit, de doaibmabiddji dahje vásttolaš ohcci cealkit áššiide ja sáddet mearkkašumiid ja cealkámušaidis oktan ohcamiin.

Gielda árvvoštallá gránnjáid mearkkašumiid ovdal go mearridit ohcama.   Go ohcan gusto doaimmaide mat leat heivvolaččat plána- ja huksenlágain ja opmodaga gustojeaddji plánain, de mii hárve atnit deastta mearkkašumiide.

Dillerievdadusat ohcama hárrái ovdal mearridanmeannudeami galget álo dieđihuvvot gránnjáide. Dat maid gusto rievdadusohcamiidda maŋŋil go lohpi lea juolluduvvon.

Go gránnjá áigu huksegoahtit

 

Gránnjádieđiheapmi

Go huksejuvvo du eatnama rájá duohkái de lea gáibiduvvo dutnje dieđihuvvot gránnjádieđáhusa bokte jus doaibma lea ohcangeatnegas. Dieđáhus sáhttá máŋgga vuogis; jo go rekommanderejuvvon poastta mielde, doaibmabiddji fitná du luhtte čáliheamen vuolláičállaga dieđihanskovvái, dahje š-poastta bokte maid don duođaštat vuostáváldán. Vuolláičála mearkkaša du diehtit ohcamis ja ahte sáhtát cealkit gránnjácealkagiid dan hárrái. Don sáhtát gáibidit alccet sáddet dahje buktojuvvot ohcama duogášdokumeantta (skovi, dillekártta, tevnnegiid, válddahusaid ja eará áššáiguoski duođaštusaid).

Dieđihanskovis válddahuvvo doaimma birra. Jus doaibmabiddji ozaš spiehkastuslobi, de livčče russejuvvon sierra postii mii dárkkuhivčče dan, ja spiehkastuslohpi mielddistuvvošii.

Gránnjádieđáhus lea dárbbašmeahttun jus doaibma lea muddenplána mielde mii lea dan muttos bienalaš ahte gránnját sáhttet plánameannudusas árvvoštallat doaimma váikkuhusaid beroštumiidasaset hárrái. Go lea badjel 5 jagi dassážii go gránnját ožžo dakkáraš dieđáhusa de gránnjádieđáhus spiehkastus lea gustokeahttá.

Mearkkašanáigemearri

Ohcci dieđiha gránnjáide ja buohtalas gránnjáide. Gránnjácealkámušaid buktináigemearri lea 2 vahku dan rájes go diehtu lea sáddejuvvon ja ohcama duogášdokumeanttat leat almmustahttojuvvon. Jus dus leš gránnjácealkámuš, de sáddejuvvo dat 2 vahku áigemeari sisa. Ohcci mielddustahttá gránnjácealkámušaid oktan vejolaš čilgehusa miehtamiidda go sádde ohcama gildii. Danne ii galgga sáddet ohcamii gildii ovdal 2 vahku áigemeari maŋŋá. Gažaldagat guhkidit cealkámušáigemeari galget ohccái.

Jus leat leamaš eret, dahje muđui gárttatkeahttá gurret poastakássa ja diehtemeahttun gránnjádieđáhussii, de lea massán vejolašvuođa sáddet sisa cealkámušaid jus 14 beaivve áigemearri lea mannan. 

Gii lea gránnjá?

Gránnjá lea opmodateaiggát geas lea oktasaš rádjá doaibmabiddji opmodahkii. Jus ásažat justa nuppi bealde huksensaji, de gohčoduvvot buohtalas gránnján ja dutnje gáibiduvvo maid gránnjádieđáhus. Buohtalas gránnján leat maiddái leat jus du ja doaibmabiddji opmodaga gaskkas leš eará gáržžes, guhkedáleš areála, omd. vázzin-/ sihkkelgeaidnu dahje tuvrageaidnu. Muhtimii gielda dáhttu eambbosiidda dieđihit. Gielda maid sáhttá luvvet ohcci dieđiheamis gránnjáide ja nuppebeal luotta gránnjáide go bargu lea guoskkatkeahttá sin beroštumiide.

Viesu sajáiduhttinmieđáhus opmodagat rájá lahka.

Váldonjuolggadus lea ahte huksehus sajáiduvvu unnimus 4 mehtera eret gránnjárájás, vrd. phl. § 29-4. Jus attážit doaibmabiddjái čálalaš duođaštusa bidjat huksehusa dahje huksehusoasi lagat du gránnjárájá, de sáhttá gielda dohkkehit dakkáraš lagat sajáiduhttima almmá spiehkastusdárbbu haga. Dasa gáibiduvvo erenomáš čálalaš duođaštus, ja ii leat doarvái vuolláičállit duođaštanrubrihka dieđáhusskovis.

Gielda sáhttá maid dohkkehit sajáiduhttit unnit sierra vistti lagabui (go 4 mehtera). Unnit garášaid, gieldda vieruid vuođul, sáhttet dohkkehuvvot sajáiduhttojuvvot 1,0 mehtera rádjai eret gránnjárájás jus erenomáš árttat eai cakkahivčče. Dábálaččat dákkáraš sajáiduhttimat leat gáibitkeahttá gránnjámieđáhusa.

Máŋgii dieđihit

Muhtimii ferte gránnjádieđáhusa sáddet máŋgii. Olmmoš sáhttá vajáldahttán russet muhtin rubrihkaid dahje doaimma muhttašuhttima geažil. Dalle goitge oaččut ođđa vejolašvuođa čállit oaiviliiddát, dahje čujuhat dušše ovdalis mearkkašumiide.

Gránnjácealkámuša sisdoallu

Breava cealkámušaid čilget gránnjádieđáhussii mearkkašupmin, ii ge váiddan (mat ovddiduvvo mearrádusmeannudeami maŋŋá) lea dehálaš. Breava lea dalle álkibut registreret rivttes áššái. Buot áššedokumeanttat, ja gránnjáid mearkkašumit, bohtet albmosiid gieldda neahttasiidduide. Čilge makkár mearkkašumiid dus, gránnján, leat ohccojuvvon dobmiid ja hehttehusaid oaivvildat dagahit du opmodahkii (dál leat čuovgga, áimmu, geahčadeami, oainnusvuođa ja eará hárrái ). Persovnnalaš dilit ja soahpameahttunvuođat leat gulakeahttá áššái.

Dieđiheapmi gielddas

Jus leaččat sádden sisa gránnjámearkkašumiid, de lea gáibádus diehtit ahte mo ohcan mearriduvvo. Gielda sádde danne dutnje mearrádusmáŋgosa (dohkkehumi dahje hilgojumi). Gránnján lea dus vuoigatvuohta váidit mearrádusa 3 vahku sisa, ja váidinvuoigatvuođa dieđut leat mearrádusas.

Jus man nu dihtii leat šaddan cealkkekeahttá gránnjámearkkašumiid, de lea dus gránnján almmatge rievtti vuođul váidinváldi. Don berret ieš váldit oktavuođa gielddain dahje doaibmabiddjiin diđoštit mearrádusa, go it leat ožžon mearrádusa poasttas. Váidináigemearri lea 3 vahku dan rájis go leat diđoštan mearrádusain.

Gránnjámieđáhus

Go áiggožat sajáiduhttit doaimma lagabui rájá go dan maid plána- ja huksenláhka suovvá, de sáhtát gránnjás jearrat mieđáhusa doibmii. Gránnjámieđáhus (PDF, 289 kB) skovvi.

Jus gránnjá ii mieđit sajáiduhttimii, de fertet ohcat spiehkastit gaskamearrádusas plána- ja huksenlágas. Guktuin áššiin gielda árvvoštallá dillevejolašvuođaid dohkkehit sajáiduhttima.

Dillekártta tiŋgon

Gielddas tiŋgot dillekártta analoga ja/ dahje digitála hámis. Dillekártta tiŋgoma ovddas máksojuvvo divat, veardit čuoggá 6.1.1 divatregulatiivvas. 

Dillekárta čállojuvvo juridihkalaččat 2-3 bargobeaivvi sisa maŋŋá go tiŋgojupmi boahtá. 

FUOM! Go tiŋgot digitála kártadáhtaid, de oaččot daid SOSI fiilahámis. Kártadáhtaid oaččot Euref89, UTM-sone 35 koordináhtavuogádagas. Allodagat refererejuvvo NN54. Gulahallanolbmo telefonnummar ja vejolaš rehketčujuhus almmuhuvvo tiŋgojumis.

Dilleplána

Doaibma tevdnejuvvo gustojeaddji dilleplánii ja doaimmahuvvo gildii 1:500 dahje 1:1000 mihttolávas.

Dillekárta lea vuođđun dilleplánii mii adno buot huksen- ja juohkináššiin. Dilleplána ráhkaduvvo doaibmabiddjis/ ohccis ja čájeha olles doaimma dárkilit tevdnejuvvon, mas leat olggobeale mihtut ja gaskkat. Dasa čállojuvvo – huksenášši meannudeami áššeguovdilisvuođa mielde – dieđut doaimma plánejuvvon sajáiduhttimis ja unnimus gaska:

  • Gránnjáráját
  • lagas visttit
  • guovddášlinnjá geainnus
  • allagealdolinnját  (áimmus/ jođas)

Minddar čájehuvvo dillekárttas:

  • boađáhat
  • parkeren ja šilljoareála
  • rohpeviidodat
  • julggabealli
  • hárjehálti j.e
  • čáhce- ja rufefierpmádat goallostat (čájehuvvo liigekárttas)

Dillekárta galgá ođđasat go jagi.

Fuomášahttit ahte dillekártta dieđut galget leat rievdatkeahttá dillekártta ráhkadettiin. 

Gieldda dillekárta ii luvve vásttolaš fitnodagain ovddasvástádusa diđoštit báikki eanadiliin prošekteredettiin eana/ allodatsajáiduhttima.

Tevnnegat

Tevnnegat galget leat čielgasat ja mihttolávis. Plána- julggabealli- ja tevnnetčuohpastagat berrejit leat 1:100 ja mihtuid mielde. Jus doaibma gusto dálá vistái de sáddejuvvojit sihke dálá tevnnegat ja ođđa doaimma tevnnegat sisa.

Tevnnetávnnasgáibádusat:  Doaimma hápmi ovdanboahtá tevnnegiin ja doaimma sajáiduhttin ovdanboahtá dilleplánas. Dat mii ovdanboahtá tevnnegiin, muddendásiin ja mihttolávis lea sorjavaš doaimmas. Dábálaččat leat julggabealle-, čuohpastat- ja plánatevnnegat dábálaš muddendásis ja 1:100 mihttolávis doarvái. Doaimma váldoulbmiliidda gáibiduvvojit plánat ja čuohpastagat.

Čilgehusat

Ane muittus ahte mii leat diehtemeahttumat du ohcamii, ahte doaibma ja estehtalaš hápmi berre válddahuvvot čilgehusain.

Ovddasvástádusvuoigatvuohta ja čađahanplána

Ohcamiin gos gáibiduvvo vásttolaš ohcci ja vásttolaš fitnodat sáddejuvvo ovddasvástádusvuoigatvuođa julggaštus juohke doaimma várás. Čađahanplánii čállojuvvojit doaibmavásttolaš fitnodagat mat leat ja ovttavásttolašvuođa julggaštusbeaivi.

Eará eiseválddiid cealkámušat

Jus ohcamii gáibiduvvo eará eiseválddiid cealkámušat, mielddustahttojuvvo dat ohcamii. Jus dat lea báhcán ohcamis, de dáhttu gielda cealkámušaid sis geaiguin mis lea ovttastahttingeatnegasvuohta.

Ohcama sádden

Ohcama gildii sáddet máŋgga vuogis:

Ohcanduođaštusaid skánnet ja sáddet š-poastta bokte postmottak@karasjok.kommune.no 

Jus it dáhtoš atnit šleađgagulahallama de sáddet sisa/ buvttát ohcama báberhámis : Kárášjoga gielda, poastaboksa 84, 9735 Kárášjohka

Kontaktinfo

Tor Georg Næss
Oppmålingsingeniør
E-poasta
Mobiltelefovdna 92 01 09 38
Oppmålingsingeniør