Kárášjohka ja Ukraina dilli

Mii čuovvut dili dárkilit ja ovttasbargat Stáhta hálddašeddjiin ja riikkadási eiseválddiiguin.

Soahti ii guoskka vuos midjiide

Norgga eiseválddit čuvvot dili dárkilit ja addet dieđuid gielddaide máŋgii jándorii. Gieldda jođihangoddi oažžu dieđuid Stáhta hálddašeaddjis ja guovddáš eiseválddiiguin, dás Politiijaid sihkkarvuođabálvalusas, Olgoriikkadirektoráhtas (UDI), Suonjarsuodjalus ja atomasihkarvuođadirektoráhtas (DSA), ja Našunála sihkkarvuođaeiseválddis (NSM).   

Sihkkarvuođadili ja áittadili árvvoštallan min bealis lea dábálaččas, ja mii eat leat dál sakkabut áitojuvvon dahje riskkas go dábálaččat. Suodjalus čuovvu dili rivttes bures.

Gearggusvuohta atomgahčahusaid dáfus

Ukrainas leat doaibmi atomfápmorusttegat,  ja dat lea áibbas lunddolaš fuolastuvvat rádioaktiivvalaš ávdnasiin jus atomfápmorusttegat biliduvvo soahtedoaimmain. Mátta Ukrainas Zaporizhzhia guovllus atomafápmorusttega lahka leamaš soahtedoaimmat, muhto ieš reaktora ii leat billašuvvan ja guovllus ii leat registrerejuvvon eahpedábálaš suonjardeapmi.   Dálkedilli odne bearjadaga njukčamánu 4. beaivvi leat dakkáraš ahte nuoskkideapmi ii guoskka Norgii boahttevaš 48 tiimmu.  DSA gohcá dárkilit dili. DSA árvvoštallá maid Ukraina ja Norgga gaskka dan muttos guhkkin ahte midjiide jáhkkimis lea dárbbašmeahttun borrat juddatableahtaid, vaikko vel Ukrainas gárttašii nuoskkideapmi.   

Gielddas lea juddatableahttagearggusvuođavuorká, ja juddatableahtaid gánneha ruovttusge vurkkodit

Dat lea uhca vejolašvuohta ahte atomlihkohisvuohta čuohcá Kárášjohkii, muhto sáhttá čuohcat, ja dat váikkuhivčče sakka. Juddatableahtat suodjalit borasdávdda vuostá jus daid borrá doarvái árrat. Gielddas lea juddatableahttavuorká, ja plánas lea juohkit daid jus šattaš dárbu. Lassin ávžžuha Suonjarsuodjalus ja atomasihkkarvuođadirektoráhta (DSA) buot vuollel 40 jahkásaččaid vurkkodit juddatableahtaid ruovttus.  

 

Loga eambbo juddatableahtaid birra dáppe

Juddatableahtaid borat dušše dalle go oaččot dieđu eiseválddiin. Mii dieđihat go dat šattaš áigeguovdil.   

Atnet fuola guhtet guimmiineattet ja muđui ovttaskas olbmuin

Min ássiid gaskkas leat guktui riikkaid olbmot geat leat konflivttas. Ovttaskasolbmuid muitit lea dehálaš, beroškeahttá našunalálaš gullevašvuođas, go sii eai leat ovddasvásttolačča soahtedoaimmaide. Atnet fuola guhtet guimmiideattetguin ja lehpet árvasat. Soahti Ukrainas sáhttá guoskat olu olbmuide iešguđet vuohkái ja soaitá muhttimiin reaktiveret soahtetraumaid.  Olusat leat váiban, váivvis ja maiddái psyhkalaš váttisvuođat ja gillámušat guovtti jagi koronain. Dálá dáhpáhusat vedjet vuorjašuhttit ja ráfehuhttit.

Eambbo dieđut

Suonjar ja gearggusvuođadirektoráhtas lea dieđut máŋgga gillii Ukraina dilis ja juddatableahtain neahttasiidduineaset: dsa.no