Oppalaš bajiloainnu gielddalaš bálvalus- ja divatmáksomeriin ja hattiin gávnnat gollosis:
Mearriduvvon gielddalaš divadat jahkái 2024
Beaiveguovddáža iešmáksomearri
Beaiveguovddáš ruovttus ássi demeanssalaččaide ja boarrásiidda. Hatti siste lea iđitborramuš, káffe ja mális.
Sáhtuin: 277 kr/ beaivái.
Sáhtu haga: 224 kr/ beaivái.
Buhcciidruovttus orrun:
- Orusteapmi 60 jándora rádjai jahkái: 193 kruvnna jándorii (Badjel 60 jándora jahkái máksojuvvo dego guhkesáiggeorrumis).
- Guhkesáiggeorrun buhcciidruovttus:
muddejuvvo dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusa iežas oasi láhkaásahusain §3.
- Beaive-/ eahket-/ idjaorusteapmi (ii birrajándoriid):
110 kruvnna ovttaskas beaive- dahje idjaorusteapmái.
Čálgoteknologiija – dorvvolašvuođaalárbma:
- Mánnosaš láigu: 283 kr/ mánnui
- Rusttet (geardedivat): 614 kr
- Mássojuvvon/billašuvvan čálgoteknologiija buhtadeapmi: 283 kr.
Iežasoassi geavatlaš veahkkái (omd. ruoktoveahkki)
Tabeallas vuolábealde oainnát ruoktoveahki máksinbadjerájá mánnui, mii vuođđuduvvo jahkebálkái.
Jahkedienas | Eanemus tiibmamáksu (mánnomáksu) |
0 – 202 702 (<2G) | 220 kr/mánnui |
202 702 – 304 053 (2-3 G) | 187 kr/tiibmui Eanemusmáksu mánnui 2805,- |
304 053 – 405 404 (3-4 G) | 225 kr/tiibmui Eanemusmáksu mánnui 3375,- |
405 404 – 506 775 (4-5 G) | 298 kr/tiibmui Eanemusmáksu mánnui 4470,- |
> 506 755 (> 5G) | 413 kr/tiibmui Eanemusmáksu mánnui 6195,- |
Doaibmagolut go dárbbašlaš dávviriid geavahat geavatlaš veahkeheapmái (bassanávdnasat j.s.): 72 kr/ geardái.
Mielčuovvubálvalus: Mielčuovvu doaktára lusa dahje laboratoriumii: Lohkkojuvvo geavatlaš veahkeheapmin.
Biebmobuktin/Málesborramuš:
Máleshaddi lea: 169 kr. Hatti siste lea 6 kr buktimii.