Mielčuovvukoarta

Mielčuovvukoarta addá vejolašvuođa váldit mielde mieđušteaddji nuvttá kultur- ja astoáigedoaluide ja sáhttobiillaide gos dát ortnet dohkkehuvvo. Du ruovttugielda mearrida ja hálddaša ortnega, muhto mielčuovvukoarta gusto miehtá riikka. 

Bálvalusa ulbmil 

Mielčuovvukoarta addá olbmui gii mieđušta du nuvttá dahje hálbbiduvvon bileahta kultur- ja astoáigedoaluide ja muhtun sáhttobiillaide. Mielčuovvukoarta čálihuvvo juridihkalaččat dutnje. 

Geat sáhttet oažžut mielčuovvukoartta?

  • Mielčuovvukoarta lea olbmuid várás geain lea dávda dahje hedjonan doaibmadáidu, ja geat dárbbašit veahki searvat doaluide. 
  • Dát ii leat láhkageatnegas bálvalus. 
  • Mielčuovvukoarttas galgá leat pássagovva. 
  • Ohcamuša oktavuođas ii dahkkojuvvo ekonomalaš dárboárvvoštallan. Ortnet ii váldde vuhtii dan ahte oaččut go don oadjoaddosiid.  
  • Mielčuovvukoartaortnet fátmmasta olbmuid geain lea doaibmahehttejupmi mii lea bistán unnimus 2–3 jagi. 
  • Vuolimus ahkerádjá ohcat lea dábálaččat 8 jagi. 
  • Geavaheaddji ferte álbmotregistarii registrerejuvvon orrumin dan gielddas go ohcá mielčuovvukoartta. 
  • Doaibmahehttejuvvon olbmuid stáhtalaš ráđi njuolggadusaid vuođul galgá mieđušteaddji dábálaččat leat badjel 16 jagi boaris. 

Bálvalusa haddi  

Mielčuovvukoarta lea nuvttá